Piiblis kirjeldatakse ustavaid jumalateenijaid sageli sõnadega „vägev” või „tugev”. Kuid nad ise ei tundnud end alati niimoodi. Näiteks tundis Taavet vahel, et Jehoova on teinud ta „kindlaks kui mäe”, kuid teinekord haaras teda hirm. (Laul 30:7.) Simson oli tänu Jumala vaimule erakordselt tugev, kuid ta mõistis, et ilma selleta jääks ta „sama nõrgaks nagu kõik teised”. (Kohtum. 14:5, 6; 16:17.) Need mehed olid vägevad, kuna Jehoova andis neile jõudu. Ka apostel Paulus teadis, et ta vajab Jehoovalt jõudu. (2. Kor. 12:9, 10.) Näiteks oli tal tervisemuresid. (Gal. 4:13, 14.) Vahel oli tal raske teha seda, mis on õige. (Rooml. 7:18, 19.) Ja aeg-ajalt tundis ta suurt ärevust ja kartis. (2. Kor. 1:8, 9.) Paulus aga ütles, et „kui olen nõrk, olen tõeliselt tugev”. Mida ta sellega mõtles? Ta teadis, et Jehoova annab talle vajaliku jõu ja teeb ta tugevaks. w23.10, lk 12, lõigud 1–2

Kui maadled väärtusetustundega, oleks hea mõelda sellele, et Jehoova ise tõmbas sind enda juurde. (Joh. 6:44.) Ta näeb meis head, mida me ise ei pruugi näha, ja ta teab paremini kui me ise, millised me tegelikult oleme. (2. Ajar. 6:30.) Seega võime teda usaldada, kui ta ütleb, et oleme talle kallid. (1. Joh. 3:19, 20.) Enne kristlaseks saamist võisid mõned teha tegusid, mis neis siiamaani süütunnet tekitavad. (1. Peetr. 4:3.) Ka neil, kes on juba kaua ustavalt Jehoovat teeninud, tuleb võidelda oma patuste kalduvustega. Kas ka sinu süda mõistab sind vahel hukka? Kui see on nii, võib sind lohutada teadmine, et paljud Jehoova teenijad on tundnud sedasama. Näiteks Paulus tundis end äärmiselt armetuna, kui mõtles oma ebatäiusele. (Rooml. 7:24.) Ta oli küll kahetsenud oma patte ja lasknud end ristida, ent siiski pidas ta ennast apostlite seas kõige tähtsusetumaks ja suurimaks patuseks. (1. Kor. 15:9; 1. Tim. 1:15.) w24.03, lk 27, lõigud 5–6

Kuningas Joase elukäik näitab, kui oluline on valida endale sõpru, kes armastavad Jehoovat ja tahavad olla talle meelepärased. Ja need sõbrad ei pea olema meie eakaaslased. Oli ju Joas palju noorem kui tema sõber Joojada. Mõtle järgmistele küsimustele. Kas minu sõbrad räägivad Jehoovast ja piibli tõdedest? Kas nad aitavad mul oma usku tugevdada? Kas nad innustavad mind elama Jehoova normide järgi ja kas nad ise teevad seda? Kas nad ütlevad mulle vaid seda, mida tahan kuulda, või kas nad julgevad mulle nõu anda, kui seda vajan? (Õpet. 27:5, 6, 17.) Tegelikult on nii, et need, kes ei armasta Jehoovat, ei peaks olema sinu sõbrad. Kui aga su sõbrad teenivad Jehoovat ustavalt, siis pea neid kalliks. Nad aitavad ka sul tema ligi jääda. (Õpet. 13:20.) w23.09, lk 9, lõigud 6–7